Oct 6, 2015

25 moodust une kvaliteedi tõstmiseks

  1. Planeeri uneajaks 8 tundi.
  2. Maga võimalikult pimedas ruumis. Proovi silmakatteid.
  3. Ära tee õhtul rasket trenni.
  4. 1,5 tundi enne uinumist ära vaata mängufilme.
  5. Ära võta voodisse kaasa telefoni.
  6. 1,5 tundi enne uinumist ära kuula muusikat.
  7. 3 tundi enne uinumist ära õgi palju.
  8. 2 tundi enne uinumist hoia ennast positiivse ja rahuliku laine peal.
  9. Ära joo palju vedelikke, et öösel vetsuvajadus und ei rikuks.
  10. Paar pokaali punast veini 4 tunni jooksul enne uinumist.
    Punane vein võib isegi lühendada seda aega, mille jooksul hästi välja magad. Nt kui sul on jäänud ainult 7 tundi uneaega, siis paar pokaali veini võib võimaldada sul selle ajaga olla kauem sügavas unes. (Sobiva veinisordi pead ise endale välja valima. Soovitan Gruusia pool-magusaid või Dreameri magusaid. Dreamer on õige nimi sellele veinile :) )
  11. Pool tassi magusat kakaod enne voodisse minekut. Tühja kõhu ja madala veresuhkru tasemega võib olla raskem uinuda ja korralikult välja magada.
  12. Hoia päev tegusana, et õhtul paremini magama jääda.
    Kui saad juba poole päeva pealt endale öelda, et täna sai juba palju tehtud, siis on kordaläinud päev. Uneaja kontekstis kestab päev 16 tundi – planeeri ärkveloleku ajaks 16 tundi. Pingelisemad tegevuse jäta päeva esimesse poolde, õhtu poole jäta lõõgastavad tegevused. Järgmise päeva planeerimine jäta ka päeva esimesse poolde või pärastlõunasse.
  13. Seksi õhtul.
  14. Kui ärkasid, siis ära jää voodisse vedelema, see ajab “keha rütmi sassi”.
  15. Kohe peale ärkamist tee esimese tegevusena voodi piinlikult korralikult ära, joo pudel külmkapi-külma vett ja mine päikese kätte.
  16. Planeeri endale hommikuseks esimeseks tööülesandeks midagi, mille tegemiseks tahad kohe üles tõusta ja kohe tegutsema hakata.
  17. Õhtul mediteeri 1 – 1,5 h.
  18. Vähenda üldist stressi ja eelhõivatust. Vähenda mentaalset-müra.
  19. Õhuniiskus võiks jääda 45-65% vahele.
  20. Nulli kõik tehislikud hääled, undamised ja vilkumised magamistoas. Isegi kui magad, siis aju fikseerib sissetulevat infot – nt vooluvõrgus kõlari undamine, arvuti tulukeste vilkumine (kumba õrnalt läbi silmalau).
  21. Ära joo palju alkoholi ega suitseta enne uinumist.
  22. Ära maga üle 8 tunni. Kasuta äratusekella selleks.
  23. Hoia kindlad kellajad magamiseks, isegi nädalavahetustel.
  24. Mugav ja pehme voodimadrats ja padi.
  25. Tekk ei tohiks olla liiga raske ja peaks olema piisavalt soojahoidev. Kui sul hakkab öösel palav või külm peab keha mõlemal juhul tegema tööd, et kehatemperatuuri normis hoida.

Sep 6, 2015

E-ained – lisaained toidus

Värvained: E102, E104, E110, E120, E122–124, E127–129, E131–133, E142, E150.
Säilitusained: E200, E202, E210–219, E220, E239, E249–252, E280.
Antioksüdandid: E310–312, E320, E321.
Lõhna- ja maitsetugevdajad: E510, E620–625.
Magusained ja suhkruasendajad: E420, E421, E951, E952, E954, E965.

Need on kõige ohtlikumad e-ained, mida sisaldavaid tooteid vältida (võivad põhjustada hüperaktiivsust, astmat, peavalu, võivad olla kantserogeensed).
  • Tootel ei pruugi olla e-aine märgitud E-vormis, nt E621 asemel on kirjutatud lihtsalt naatriumglutamaat. Kui leiad koostisest mõne aine, mida ei tunne, siis parem ära osta.
  • Vaadake toote koostist, kui liiga kirju sisu on, siis võib olla mõtekas valida midagi muud.
  • Light-, suhkru ja/või rasvavabad tooted kipuvad olema täis erinevaid aineid.


Aug 28, 2015

Kahjulikud tarbekemikaalid kodus ja igapäevatoodetes

Tarbekemikaalid on osa kaasaegsest tööstuslikust ühiskonnast. Iga päev puutuvad miljonid inimesed igapäevaste tarbekaupade kaudu kokku mitmesuguste tarbekemikaalide ja ohtlike ainete kokteiliga. See on piisav põhjus arutlemaks, kuidas see mõjutab meie tervist ja keskkonda.

 Siin artiklis on eelkõige toodud ära, kuidas vältida võimalikult palju ohtlikke tarbekemikaale, sest need tööstuslikud ja keemilised protsessid kuidas need ained meie tarbimise ringlusesse jõuavad on kohati liiga pikad ja keerulised.

Loe edasi: Kahjulikud tarbekemikaalid


Aug 22, 2015

Eesmärgid








Aug 21, 2015

Elektromagnetväljade kahjulikkus

Euroopa Liidus on võetud kindel plaan elektromagnetväljade teemal selgus luua ning töökaitset tõhustada. Mari Tupits elektromagnetväljadesotsiaalministeeriumist kirjutas Eesti Töötervishoius (nr 4, 2009) plaanist vähendada tööõnnetuste arvu Euroopa Liidus veerandi võrra. Kaheksa tähtsama arenguvaldkonna seas, millele panustatakse, oli tähelepanu ka elektromagnetväljadel.

  Elektromagnetväljade mõju tervisele. Loe edasi...


Jun 21, 2015

Kaliiper

Nahaaluse rasva muutuste kõige vahetumaks jälgimiseks kasutatakse kaliipermeetodit, mis põhineb järgmistel asjaoludel:
  • keha erinevatest punktidest mõõdetuna nahaaluse rasvakihi paksus iseloomustab kogu keha nahaalust rasvkude;
  • rasvkoe jagunemine nahaaluseks (subkutaanseks) ja organitevaheliseks (vistseraalseks) rasvkoeks on erinevatel inimestel sarnane;
  • nahaalusel rasvkoel on suur korrelatiivne seos kogu kehakeha rasvkoe hulgaga.

    (Kasutatud J. Jürimäe “Inimese keha ehitus ja kompositsioon” 2014)

Erinevalt BIA-meetodist ei ole kaliipermeetodil üldse mõõtmispäeva nõudeid.
Nahavoldi paksuse mõõtmiseks keha kindlaksmääratud anatoomilisel kohal haarab mõõtja nahaaluse rasvkoe kahekordselt ilma selle all oleva lihaskoeta pöidla ja nimetisõrme vahele. Teise käega asetatakse nahavoldile kaliiper, mida hoitakse nahavoldil 2 sekundit, enne kui määratakse tulemus.


Jan 4, 2015

Eksperiment veresuhkru mõõtmisega


Link: Veresuhkur - mida see näitab?

Mõõtsin kahel päeval huvi pärast, kuidas glükoosi tase veres muutub söögikordadega.
Süsivesikute, rasvade ja valkude vahekorda arvestas NutriData

Veresuhkur 1. päeval 


Veresuhkur 2. päeval