Nov 25, 2011

Keha koostise mõõtmine (8 nädalat vahet)

8 nädalat eelmisest keha koostise BIA-mõõtmisest:

Kaal: -1,7 = 72,8 kg
Bioloogilise vanuse hinnang: 12/23
Rasvaprotsent 12,5 (Norm 8 - 15%)
vasak käsi 14,5 ; parem käsi 13,4
vasak jalg 10,7; parem jalg 9,3; torso 13.7
Lihasmass
(liha+vesi) -1,4 kg = 60.6 kg
vasak käsi -0.1 = 3,4 kg; parem käsi -0.1 = 3,5
vasak jalg -0.2 = 10,3; parem jalg - 0,1 = 10,8; torso -0.9 = 32,6
Veeprotsent kehas
: 62,2% (Norm 50 - 65%)
Siseorganeid ümbritseva rasva tase: 1. Norm 1 - 9
Luumass: 3.2 kg (Norm 3,31 kg). See on olnud kunagi 3,4 kui trenni tegin. Huvitav.
Lihaste ja rasva suhe e füüsise tüüp on endiselt standartne. Kahjuks ei ole veel "treenitud" ja õnneks ei ole veel "rasvunud" või "kõhn".
KMI (kehamassindeks) -0.5 = 22,5 (Norm 18,5 - 25)
Ööpäevane veevajadus u 2 - 2.6 L
Ööpäevane valguvajadus oleks ilmselt 1,1g x 72,8 ,aga seda ma hetkel ei aja taga.
Ööpäevane kalorivajadus u 1900 kcal nüüd. Enne oli mingi 3100 kcal, kuna tegin tihti trenni.
Hinnanguline stressi tase: 8/10 (See on minu enda teema. Ise jälgin endal kuna see mõjutab ka pikemas ja lühemas vaates neid näitajaid.)

Mõõtsin mitu korda järjest, et näha kui palju mingi näitaja kõigub. Hälve oli väike, aga kirjutasin kogemata segamini, nii et üleval ei ole mõned omavahel matemaatiliselt kooskõlas. Sry

Kaal langes lihaste arvelt. Lõpetasin 15OKT trenni tegemise (u 1kuu ja 1 nädal tagasi) ja hakkasin vähem sööma. Hommikul tavaliselt ei söö (see on halb). Nüüd on tulemus näha

Eelmine eksperiment, kus tegin 3 nädalat aktiivselt trenni oli väga ilusate tulemustega.

BIA-meetodi tehniline spetsiifika

Keha elektrilisel takistusvõimel põhinevaid seadmeid on erinevaid. Osad analüüsivad vaid jalgade kaudu liikuvat elektrivoolu, teised üksnes läbi käte minevat voolu. Kõige pikemad seadmed mõõdavad praktiliselt kogu keha läbivat voolu. Mis mõte sellistel aparaatidel on? Kuidas on elektrivool seotud keha koostisega? Elektrijuhtivusvõime sõltub suuresti keha veesisaldusest. Aparaadi abil saab määrata kindlaks veesisalduse keha eri piirkondades (ehk siis nendes kohtades, kust mõõdetakse) ning kui eeldada, et rasvavaba ja luuvaba mass koosneb 73,2%-liselt veest (% oleneb seadmest), saabki leida rasvavaba ja luuvaba massi. Kui on teada mõõdetava inimese pikkus, kaal, rasvavaba ja luuvaba mass, siis on võimalik nende andmete põhjal teada saada inimese luukoe mass (arvutusvõrrand on määratud DXA-seadmega). Rasvkoe massi võib seega leida, lahutades kaalu poolt näidatud kogumassist rasvavaba ja luuvaba massi ning ka luukoe massi.

Organismi diagnostika masin


BIA – Bioelectrical Impedance Analysis e Bioelektrilise Takistuse Analüüs. Keha kompositsiooni mõõtmise meetodidest kõige parema hinna-kvaliteedi suhtega. Täpsus +/- 0-3%. See on valutu. Mõõdetav seisab paljajalu ca 20 sekundit erikaalu peal ja teda läbib käte ja jalgade kaudu mittetuntav elektrivool. Kasutusel üle maailma tervise- ja spordikeskustes.

Allikad:
www.fitness.ee/artikkel/878/kehakoostise-mootmistehnikad
www2.gsu.edu/~wwwfit/bodycomp.html#Bioelectrical%20Impedenc – Georgia State University. Erinevate meetodite võrdlused, plussid, miinused.
YouTube: Body Fat % Testing: BioElectrical Impedance Method
en.wikipedia.org/wiki/Bioelectrical_impedance_analysis
PDF: Ursula G. Kyle et al. (2004). “Bioelectrical impedance analysis part I: review of principles and methods”
“Body fat scales review and compare”
International Society for Electrical Bio-Impedance

Veel

Tahad mõõta enda lihasmassi?

Iga kuu TASUTA mõõtmine fännide seast

Huvilistele iga kuu üks TASUTA mõõtmine!
Kõikide vahel, kes jälgivad kehadiagnostikat Facebookis , loositakse iga kuu lõpus välja TASUTA mõõtmine ja nii maailma lõpuni! FB fännide seast üks. Eelmise kuu võitjad avaldatakse kuu alguses nimeliselt FBis.

E-mail: info[ät]organismidiagnostika.ee

Eelregistreerimine rasvaprotsendi mõõtmisele
Allikas: organismi diagnostika

Oct 25, 2011

Küsitlus treeningharjumuste kohta

Alates 16. eluaastast.
Isegi neile, kes ei käi trennis!
Vormi ise siin ja kokkuvõte teen samale lehele kui piisav hulk koos ja vastused läbi analüüsitud.

Oct 14, 2011

Rasvaprotsendi mõõtmine

Keha rasvasisalduse normitabel:
Sinine - alla normi. Roheline - norm. Kollane - üle normi. Punane - väga kõrge.




Rasvaprotsendi mõõtmine
BIA-meetodil

Oct 10, 2011

Sep 28, 2011

Kehapäevik - TULEMUSED: 3 nädala trenni ja toitumise muutumine

EKSPERIMENDI TULEMUSTEST SIIS LÕPUKS:

3 nädalat tagasi oli selline seis:

"6. sept. 2011 - Mõõdetud enne esimest trenni.

Kaal 73,8 kg
KMI 22,8
Veeprotsent 60,3
Siseorganeid ümbritseva rasva tase 2
Luumass 3,1 kg
Lihased (kg) üld 59,7 - torso 31,9 - jalad 10,3 ja 10,8 - käed 3,3 ja 3,4
Rasvaprotsent üld 14,9 - torso 17,2 - jalad 12 ja 10,5 - käed 16,2 ja 14,7
Bioloogilise vanuse hinnang 16/23 
Veresuhkur 4,6
Vererõhk 126/81 ,pulss 58
Kõhu ümbermõõt 88 cm; parem ja vasak käsi 27 cm
Kaal langenud lihaste arvelt, rasvaprotsent tõusnud liiga palju, luumass vähenenud, siseorganeid ümbritsev rasv tõusnud. Otsene seos sellega, et tööd on palju ja pinge on peal koguaeg; ei ole aega trenni teha; söön ka kiiresti tee pealt, mis ette jääb. Ja pingelisel ajal haaran kergemini suitsu ja alkoholi järele. Vaatame, kas suudan ennast käsile võtta käies 3 korda nädalas trennis. Järgmine mõõtmine peaks olema u 6. oktoober. Eesmärk on võtta kaalust juurde lihasmassi arvelt, teised näitajad peaksid seda tehes ise normeeruma."


Tehtud muutused:
- 3 korda nädalas pigem aeroobne trenn 1,5 h (parandab vormi natuke; aikido mul)
- u 3-4 korda nädalas hommikuti kõiki lihasgruppe treenivad jõuharjutused (umbes nagu siin: http://www.fitness.ee/treeningkavad/19 )
- hakkasin sööma sagedamini ja rohkem valgurikkamaid toite. Kuigi kogu menüü ei ole ikka veel eeskujulik.
- vähem suitsetan ja joon alkot. Õlled, džinnid, siidrid teleka ees. Ei viitsi enam. Peale trenni olen piisavalt väsinud. Joon rohkem vett.

Tulemused:
Kaal 73,8 kg => 74.5 kg (juurde u 0,7 kg)
KMI 22,8 => 23 .Norm 18,5 - 25 (suurenes 0,2 võrra lihaste kasvuga)
Veeprotsent 60,3 => 62,2
Siseorganeid ümbritseva rasva tase 2 => 1 .Norm 1 - 9
Luumass 3,1 kg => 3,2 kg .Norm 3,3 kg
Bioloogilise vanuse hinnang 16/23 => 12/23

- käed-jalad vasak-parem
Lihased (kg) üld 59,7 - torso 31.9 - jalad 10,3 ja 10,8 - käed 3,3 ja 3,4
Muutused => üld 62.0 - torso 33.5 - jalad 10,5 ja 10,9 - käed 3,5 ja 3,6. Jäsemetele kasvas liha juurde 0,2 kg/tk, torsole 1,6 kg. Kokku kasvas lihaseid juurde 2,3 kg. Täpsustan: lihased koos vee osaga.

Rasvaprotsent üld 14,9 - torso 17,2 - jalad 12 ja 10,5 - käed 16,2 ja 14,7
Muutused => üld 12.5 - torso 13.3 - jalad 11.1 ja 10.1 - käed 14.6 ja 13.3. Jäsemetel vähenes rasva% keskmiselt 1,2 % ja torsolt 3,9%
Üldrasvaprotsendi norm minul 8 - 15%
( Veresuhkur enne sööki 4,6 -> 4,7 .Huvi pärast mõõtsin. Selles kontekstis ei ütle see näitaja suurt midagi. )

Kõhu ümbermõõt 88 cm; parem ja vasak käsi 27 cm
=> kõht 85 cm (-3 cm); P ja V biits 26 cm (-1 cm mõlemalt), sest põletasin mõlematelt rasva ära.

"Eesmärk on võtta kaalust juurde lihasmassi arvelt, teised näitajad peaksid seda tehes ise normeeruma."

Võtsin kaalust juurde lihaste arvelt, teised näitajad normeerusid või liikusid normile lähemale.

Nii et õllekõhuga paksukesed ja algajad lihasmassi kasvatajad (nagu ma ise), hakake trenni tegema. Teilt on oodata enam-vähem samu muutumisi. Ülepäeviti üldfüüsiline anaeroobne "algajate kava"-trenn, vahest veits aeroobset rasvapõletuseks ja võhma parandamiseks. Ja kindlasti rohkem valku süüa, eriti peale trenni. 4 korda päevas sööge, k.a. hommikul! Õhtused teleka ees õlu-ja-krõpsud miljöö unustage ära (nii tihti kui saate). Ja jooge rohkem vett, raisk XD

Rõhutan: ma ei teinud midagi erilist. Ma ei teinud endale grammi ja kalorini läbimõeldud treening- ega toitumiskava (kuigi see oleks näitajad veelgi paremaks teinud). Lihtsalt hakkasin tervislikumalt sööma ja trenni tegema. Panin kõik kirja ja jälgisin.

Need näitajad ei ole absoluutsed ja 100% reaalsusele vastavad, kui sind jupphaaval lahti võtta ja "tõurastada" (BIA-mõõtmise viga on +/- 3 % näitaja kohta) kuid need on actionable (nende järgi/põhjal saab tegutseda), s.t. saab jälgida muutusi süsteemis. Kõike, mida jälgida, areneb (nagu ma 3 nädalaga tõestasin)!

Kehapäevik - Vahepealsed treeningud

20.sept
trenn õhtul

21.sept
puhkus

22.sept
hommikul 9.ÜF lihaste trenn
õhtul aikido trenn

23.sept
puhkus

24sept
hommikul 10. ÜF

25sept
puhkus

26sept
11.ÜF

*ÜF on üldfüüsiline lihaste treening, umbes nagu siin: http://www.fitness.ee/treeningkavad/19

Sep 20, 2011

Kehapäevik - Järgmist mõõtmist oodates

16sept
hommikul 7.ÜF lihastele

17sept
puhkus

18sept
puhkus

19sept
hommikul 8.ÜF lihastele

*Olen hakanud rohkem sööma, rohkem valgurikkamaid toite. Rohkem vett jooma.
Lähinädalal teen uuesti lihasmassi, rasvaprotsendi jt keha näitajate mõõtmise

Sep 16, 2011

Kehapäevik - Seosed ja tervise loogika

12sept
hommikul 4.ÜF (üldfüüsiline jõutrenn) - sääred, reied, selg/õlad, randmed, rind, kõht.

13sept
hommikul 5.ÜF - sääred, reied, kõht, selg, rind, biits, triits, randmed.
õhtul trenn

14sept
ÜF jäi vahele.

15sept
6.ÜF
õhtul trenn

*Menüü ei ole eeskujulik ja seda ma hetkel ei taotlegi, sellepärast jätan hetkel selle välja, et mitte "halbu ideid" anda.
*Endiselt mängib rolli ajapuudus: trenniaeg (soojendused, venitused, harjutuste tegemine), toitumine (poes söögi valimine, söömine).
*Ja kontorirotile tüüpiline kiire-söömine ja palju kohvi (burksid, topsikohv, koogid jm) - "Kellaajad ja kogused" on paigast ära.
*Tõden, et treeningud, toitumine, stress, halvad harjumused(suitsetamine&alko) ja keha/organismi seisund on omavahel tugevas seoses.

Sep 12, 2011

Kehapäevik - Vahekokkuvõte

Vahekokkuvõte:
*Menüüs on palju kohupiima kuna seda on lihtne ja kiire süüa. Jälgin hetkel ainult valku (et hoida asi lihtsana).
*Võrreldes algusega on vähenenud suitsetamine ja alkoholi tarvitamine. Vee joomine suurenenud 0,5lt 1,2le liitrile.
*Olen hakanud jälle hommikul sööma - toidukorrad suurenenud 3lt 4le (keskmiselt iga 4 tunni tagant).
*Hommikuse 15-20 min jõutrenni mõte on parandada vormi - natuke koormust kõikidele lihasgruppidele.
*3 päeva ilma suitsuta, väga ei kibele. Enesetunne on parem, sest:
- 8 tunni pärast muutub hapniku sisaldus veres normaalseks ning südameinfarkti risk hakkab langema.
- 24 tunni pärast on vingugaas kehast välja tuulutatud. Kopsud elavnevad.
- 72 tunni pärast kergeneb hingamine, kopsutorud avanevad.

*Stressipinge on vähenenud (rõhutan seda kuna see mõjutab ka organismi). Aikido trenn ja hommikune üldfüüsiline on ennetanud/maandanud seda.
*Ära on kadunud õhtune teleka ees õlle ja kartulikrõpsude chill (sealt see "kõtu" tuleb )

Eesmärk on lihasmassi suurendamine.
Võib-olla teen järgmise keha kompositsiooni mõõtmise juba 18. - 22. sept kui on tehtud 10 - 14 hommikut üldfüüsilist jõutrenni ja plaanin üle minna lihasgruppide kakshaaval treenimise peale.

10. sept

kell 11:00 kohv

11:40-12:00 sääred, õlad, kõht, ranne, selg, rind - igaühte 3x10

12:30 lahja kohupiim 175 g (valk 18/100g) + džemm

17:00 heeringas 190g -> valk 18/100
hapukoor 250 ml
1 banaan

1730 - 2030 magasin

2100
magus kohupiim 300g
juustuvorst 240g
banaan

2200 - 0600 tööl; 0200 2 banaani; 200g juustu -> valk 25/100; kohv

11 sept
0700-1500 magan
kohv
16:15 magus kohupiim 300g -> 21g valku
juustuvorst 230g (valku 14/100g)

1800-2000 aikido trenn
2030 küpsis 165g, lahja juust 100 g -> valk 27g
0000 - 0800 magan

Sep 10, 2011

Kehapäevik - 9sept - tavaline päev

9. sept - tavaline päev

09:25 kohv

15 minutit jõuharjutusi vormi parandamiseks -
sääred 10x3
reied 10x3
õlad/selg 10x4
rind/kõht 10x3

10:00
100g kohupiima (valku 18/100g) + džemm

14:00
100g juustu -> valk 26.8g
heeringas 190g -> valk 18g/100g

18:00
ca 190g banaani
magus rosina kohupiim 300g
juustuvorst 200g

Sep 8, 2011

Kehapäevik - Jõutrenniga alustamine - vormi parandamine

Õhtu 7. sept
290 g juustuvorsti, magus kohupiim 300 g + džemm (et paremini maitseks ). Aga suitsuga sõdin veel edasi!

Hommik 8. sept
Enne kerget trenni: Farmi lahja kohupiim (valk 18/100g ) ca 75 gkoos džemmiga + kohv
Kerge jõutrenn, 15 minutit, üldfüüsilise vormi tõstmiseks:
säärelihased 10x3
reied 10x3
kõhulihased 10x3
õlad/selg 10x4
Söök: 150 g toda-samust kohupiima džemmiga

Lõuna
Kell 15:15 tatar kastmega ca 400g + morss
Õhtusöök 19:00
1 banaan, magus kohupiim 150g, 25g piimašok., 25g juustu (valku 25,6/100g)

Aikido trenn 1930 - 2100

Söök kell 2130 - 3 banaani, 25g piimašok., PikNik juustupulgad 150 g (valku 25,6/100g)

Kehapäevik - BIA-mõõtmised 17jun ja 6sep muutused

6. sept. 2011 - Mõõdetud enne esimest trenni.

Kaal 73,8 kg
KMI 22,8
Ainevahetuse kiirus 16/23
Veeprotsent 60,3
Siseorganeid ümbritseva rasva tase 2
Luumass 3,1 kg
Lihased (kg) üld 59,7 - torso 31,9 - jalad 10,3 ja 10,8 - käed 3,3 ja 3,4
Rasvaprotsent üld 14,9 - torso 17,2 - jalad 12 ja 10,5 - käed 16,2 ja 14,7
Veresuhkur 4,6
Vererõhk 126/81 ,pulss 58

Kõhu ümbermõõt 88 cm; parem ja vasak käsi 27 cm

Kaal langenud lihaste arvelt, rasvaprotsent tõusnud liiga palju, luumass vähenenud, siseorganeid ümbritsev rasv tõusnud. Otsene seos sellega, et tööd on palju ja pinge on peal koguaeg; ei ole aega trenni teha; söön ka kiiresti tee pealt, mis ette jääb. Järgmine mõõtmine peaks olema u 6. oktoober. Eesmärk on võtta kaalust juurde lihasmassi arvelt, teised näitajad peaksid seda tehes ise normeeruma.

Võrreldes varasemaga
17. juuni 2011

Kaal 75,6 kg
KMI 23.3
Ainevahetuse kiirus 12/22
Veeprotsent 62,8
Vistseraalse rasva tase 1
Luumass 3,3 kg
Lihased (kg) üld 63,4 - torso 33,9 - jalad 10,8 ja 11,4 - käed 3,6 ja 3,7
Rasvaprotsent üld 11,8 - torso 12,8 - jalad 10,2 ja 8,6 - käed 14,9 ja 13,6
Veresuhkur -
Vererõhk 114/73 ,pulss 79

Võrreldes veel varasemaga
dets 2010

Kaal 71,6 kg
KMI 21.9
Ainevahetuse kiirus 12/22
Veeprotsent 64,3
Vistseraalse rasva tase 1
Luumass 3,2 kg
Lihased (kg) üld 61,0 - torso 32,9 - jalad 10,9 ja 10,2 - käed 3,5 ja 3,5
Rasvaprotsent üld 9,8 - torso ? - jalad ? - käed ?
Veresuhkur -
Vererõhk -

Kehapäevik - toitumise ja trenni mõju organismile

Alustan septembris trenniga ja hakkan jälgima, kuidas lihasmass ja rasv ja muud asjad sees muutuvad. Ja siis proovin siia kirja panna. Jälgin neid:
lihasmass (käed-jalad-torso-üld),
bioloogiline vanus (ainevahetuse e metabolismi kiirus),
veeprotsent,
luumass,
rasvaprotsent (käed-jalad-torso-üld),
siseorganeid ümbritsev rasv,
veresuhkur,
kehamassiindeks
ja füüsise tüüp.
Neid saab mõõta siin: organismidiagnostika.ee/eelreg/
Mõõdan enne esimest trenni need ära ja panen siia. Peaks välja otsima ka varasemast ajast tehtud enda mõõtmistulemused ja võrdlema.

Sep 7, 2011

Vee kogus organismis ja normitabel

Normaalkogus vett organismile on päevas 28-30 ml kg kohta.
Näiteks: kaal 70 kg x 30 ml = 2,1 liitrit. See on umbes 8-11 tassitäit.




Põhikoguse vett saame toiduga - puu- ja köögiviljadest, supist, teest, mahladest. Vee, mineraalvee või puuviljatee osakaaluks võiks jääda ligikaudu 1 - 1,5 liitrit vett päevas.
Füüsilise koormuse ajal loomulikult rohkem.
See tagab jääkainete ja mürkide väljaviimise ja organismi normaalse funktsioneerimise.


Keha veeprotsendi mõõtmine
 

Sep 5, 2011

Keha koostise ja rakkude vanuse mõõtmine


Mis see organismi diagnostika on? Organismi ja keha kompositsiooni näitajate mõõtmine ja võrdlem
ine normi suhtes ja seisukorra uurimine võimalike rikete ennustamiseks ja ennetamiseks.
Saate regulaarselt mõõta järgmisi näitajaid ja neid normiga võrrelda: rasvaprotsent (käed-jalad-torso-üld), lihasmass (kg) (käed-jalad-torso-üld), veeprotsent, siseorganeid ümbritseva rasva tase, mineraalmass (kg), füüsise tüüp (lihaste ja rasva suhe), veresuhkur, bioloogiline e metaboolne vanus, kehamassiindeks (pikkuse ja kaalu suhe).

Kuidas see mõjub?
  • Tõstab terviseteadlikust. Saada teada, mis enda sees toimub, on silmiavav kogemus.
  • Rõhutab elustiili mõju tervise seisundi muutumisele.
  • Muutumiste jälgimine motiveerib pingutama seisundi parandamiseks kuna silmale nähtamatuid muutumisi on võimalik jälgida masinaga regulaarselt. Muutumiste jälgimiseks, nt trenni või kaalu langetamise perioodil, käige mõõtmisel iga 1 kuni 3 kuu tagant. Kõike, mida jälgida, areneb!
  • Aitab ennetada ja ette näha tekkida võivaid terviseprobleeme. Väga informatiivne üle 40 aastastele.
  • Propageerib elementaarset tervislikku käitumist ja harjumusi.
Metoodika autentsus
Näitajaid mõõdetakse BIA-meetodil (Bioelectrical Impedance Analysis e Bioelektrilise Impedantsi Analüüs). Keha kompositsiooni mõõtmise meetoditest üks kõige levinum. Täpsus +/- 0-3%. See on valutu. Mõõdetav seisab paljajalu ca 20 sekundit erikaalu peal ja teda läbib käte ja jalgade kaudu mittetuntav elektrivool. Kasutusel üle maailma tervise- ja spordikeskustes. Kõrge kasutusmugavuse ja kvaliteedi suhte pärast kasutavad seda endokrinoloogid, dietoloogid, personaaltreenerid ja spordiarstid patsiendi/kliendi seisundi jälgimiseks.


Sep 2, 2011

Nippe suitsetamise mahajätmiseks

Kuna suitsetamine tekitab füüsilist ja psüühilist sõltuvust, mis sind pikema aja jooksul tasapisi ja järjekindlalt haigeks teeb, siis proovi midaGIGI teha, et seda lõpetada. Mõned nipid:
  1. Alati kui suitsetad, mõtle kuidas seda maha jätta. Kui oled ahelsuitsetaja ja tõmbad 4 minutit ühte suitsu ja 20 tükki päevas, siis 4 x 20 = 80 minutit, s.o. 1 tund ja 20 minutit. Mingi mõte ikka tekib, kuidas loobuda.
  2. Kui päevapealt mahajätmine ei õnnestu. Oled nt 3 päeva ilma ja rohkem ei kannata, teed ühe suitsu ja läheb jälle vedur sõitma – ära tunne ennast halvasti, “premeeri” ennast selle eest, et olid 3 päeva ilma suitsuta ja maanda oma suitsunälg.  Ja kui tunne tuleb, siis proovi jälle max kaua ilma olla… ja premeeri. Sellise meetodiga nikotiinikud ei koge enesespettumust ja proovivad edaspidi ka loobuda. Mida pikemaid ja sagedasemaid suitsuvabasid perioode teil on, seda kergemini te harjute olema ilma suitsuta.
  3. Psüühilise sõltuvuse vastu. Hakkad uuesti suitsetama mingil rumalal põhjusel, nt igav on. Sellel tasandil sa tunned ennast ise kõige paremini – manipuleeri endaga, proovi ennast “üle mängida“. Tee kasvõi midagi tobedat, et igav ei oleks.
Artikkel saidilt: organismidiagnostika.ee

Aug 29, 2011

Luumassi mõõtmine ja normitabel

Kehamassiindeksi mõõtmine ja normitabel


KMI = kaal (kg) / pikkus (m)²
Näiteks: kaalud 70 kg ja oled 170 cm pikk. Tehe: 70 / 1,7² = 70 / 2.89 = KMI on 24.2
Ülekaal võib tulla lihastest ja/või rasvast.

Jul 9, 2011

Veresuhkru mõõtmine 1 Eur

Alates tänasest on võimalik ka mõõta veresuhkrut.

Vahendite kulu 1 €. Pane ennast diagnostikale kirja: http://www.organismidiagnostika.ee/eelreg/

Kolisime

Tänu Teie suurele huvile kolisime suvel domeeni http://www.organismidiagnostika.ee

Aitäh! :)

Jun 15, 2011

Eelregistreerumine

/---/

Nüüd siin: http://www.organismidiagnostika.ee/eelreg/


Mõõtmine ainult eelregistreerimisega!

Jun 8, 2011

Organismi diagnostika bioelektrilise takistuse meetodil

Illustratsiooniks üks video youtube'st BIA mõõtmise kohta:







Mõõdab:

Bioloogiline vanus (ainevahetuse kiirus)

lihasmass (käed-jalad-torso-üld)

rasvaprotsent (käed-jalad-torso-üld)

siseorganeid ümbritseva rasva tase

veeprotsent

füüsise tüüp (lihaste ja rasva suhe)

luumass (kg)

metabolismi tase BAV (Kcal)

energiavajadus (kJ)



Täpsus: +/- 3 %



Pane tähele:


Proovi mitte süüa ega juua 4 tundi enne mõõtmist!

12 tundi enne mõõtmist ära tee trenni.

Ära käi wc's vahetult enne mõõtmist!

48 tundi enne mõõtmist ära joo alkoholi.

Proovi mitte võtta diureetikume enne mõõtmist, kui just arst ei ole käskinud.



BIA - Bioelectrical impedance analysis - Bioelektrilise takistuse analüüs

SEB Kõrvemaa Triatlon 16. juuli

SEB Kõrvemaa Triatlon on rahvatriatlon ja distantsi pikkuseks on ca 10% täispikast triatlonist:
ujumine 350 m
maastikuratas 22 km
maastikujooks 4 km

Registreeru:
http://www.jooks.ee/nelikyritus/index.php?id=1&grp=4

Jun 6, 2011

Mis juhtub kui suitsetamise maha jätad?

1. Sa elad kauem. Sa näed üles kasvamas oma lapse-lapsi ja võib-olla isegi nende lapsi. See on seda väärt.
2. Sa oled tervem.
3. Väheneb oluliselt risk haigestuda rasketesse haigustesse, mida suitsetamine põhjustab.
4. Palju kergem on hingata.
5. Su kopsud on tervemad ja puhtamad.
6. Kaob ära nn suitsetaja köha.
7. Su hingeõhk ei haise enam tubaka järgi.
8. Su juuksed lõhnavad paremini ning näevad paremini välja.
9. Riided ei haise enam nii halvasti. Tüdrukud ei tõmba eemale.
10. Su sõrmeotsad pole enam kollased ja ei haise tubaka järgi.
11. Sa ei vanane nii kiiresti nagu suitsetajad.
12. Su nahk näeb värskem välja.
13. Sul on rohkem energiat. Kopsumahu suurenedes saad rohkem hapniku ja sul on jõudlus suurem. K.a. voodis.
14. Sa jõuad kiiremini ja kauem joosta või teha muud sporti.
15. Sul on rohkem raha, sest suitsetades päevas nt paki sigarette, mille hinnaks on 35 krooni, kulub aastas suitsudele 12 775 krooni - selle raha eest
saaksid käia trennis, tegelda oma hobidega või osta kallikesele midagi ilusat.
16. Toit maitseb palju paremini.
17. Sul on rohkem aega. Aega perele, sõpradele, kallikesele.
18. Sa ei kahjusta oma halva harjumusega enam lähedaste tervist.
19. Rohkem inimesi tahab su läheduses olla.
20. Sul on rohkem sõpru.
21. Sa ei pea enam muretsema, kust suitsu saada.
22. Sa oled teistele eeskujuks.
23. Sa magad paremini.
24. Sa ei pea enam oma vanemate eest varjama, et suitsetad.
25. Suitsetamisest on raske loobuda. Parem ära alusta.

Muudatused, mis toimuvad organismis kui jätad suitsetamise maha:
- 8 tunni pärast muutub hapniku sisaldus veres normaalseks ning südameinfarkti risk hakkab langema.
- 24 tunni pärast on vingugaas kehast välja tuulutatud. Kopsud elavnevad.
- 72 tunni pärast kergeneb hingamine, kopsutorud avanevad.
- 2-12 nädala pärast paraneb vereringe kogu kehas ning jalgsi käimine muutub kergemaks.
(Esimesed 14 päeva ilma suitsuta on kõige hullemad, ela need üle, ära tee seda "järgmist suitsu" ja sa võidad.)
- 3-9 kuu pärast kaovad köha, hingeldus ning kopsutalitlus suureneb 5-10%.
- Kopsuvähi risk väheneb ja muutub võrdseks mittesuitsetaja omaga 10-20 aasta jooksul.
- Südameinfarkti risk väheneb mittesuitsetaja tasemele umbe 15 aasta jooksul.

terviseinfo.ee eeskujul

Jun 2, 2011

Vee joomise tähtsus

Normaalkogus vett organismile on päevas 28-35 ml/ kg kohta.
Näiteks: kaal 70 kg x 30 ml = 2,1 liitrit. See on umbes 8 -11 tassitäit.

Põhikoguse vett saame toiduga - puu- ja köögiviljadest, supist, teest, mahladest. Vee, mineraalvee või puuviljatee osakaaluks võiks jääda ligikaudu 1 - 1,5 liitrit vett päevas.
Füüsilise koormuse ajal loomulikult rohkem.
See tagab jääkainete ja mürkide väljaviimise ja organismi normaalse funktsioneerimise.

Ööpäevase veevajaduse saab välja arvestada ka sõltuvalt inimese keskmisest energiavajadusest, mis on seotud kehalise aktiivsusega.
0,25 ml/kJ kohta e u 1 ml/kcal kohta

Vesi täidab mitmeid bioloogilisi funktsioone:
- aitab kaasa seedeprotsessidle;
- lahustab organimile vajalikke aineid;
- eemaldab ainevahetuse jääkaineid;
- kannab rakkudesse hapnikku, toitaineid, ensüüme, hormoone ja glükoosi;
- on organismile mineraalsoolade allikas;
- reguleerib kehatemperatuuri;

Keha veeprotsendi mõõtmine

May 2, 2011

10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks

1. Ära unusta hommikusööki

Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest sa saad piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele ja seega on hommikusöögi sööjatel väiksem risk muutuda ülekaaluliseks. Hommikut on kõige parem alustada klaasi värske mahlaga, hommikusöök ise võiks olla rikas süsivesikute poolest. Parim hommikusöök on täisterahelvestest valmistatud puder, aga kui selle valmistamiseks napib aega, siis on hea süüa täisteraleivast valmistatud võileibu.

2. Söö regulaarselt

Ürita päevarütm sättida selliseks, et leiad mahti einetamiseks vähemalt 3 korda päevas. Söögikordade vahele vali tervislikke vahepalu, nagu puu- ja köögiviljad, jogurt, mahl – need aitavad töövõimeks vajaliku veresuhkru taseme stabiilsena hoida.

3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu

Et sinu toidusedelis oleks rohkem kiudaineid, söö täisteraleiba. Aitab ka see, kui toidus on täisterajahu või tatart, tange-kruupe, täisterariisi või -makarone, kartuleid. Hea alguse päevaks tagavad hommikupuder või kõrge kiudainetesisaldusega täisterahelbed. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju.

4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas

Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Köögivilju võid maitse mitmekesistamiseks alati lisada ka riisile ja pastatoodetele. Magustoiduks on kasulik eelistada puuviljadest ja marjadest valmistatud toite. Päevas võiks juua ka ühe klaasi mahla.

5. Söö rohkem kala

Kala peaks sinu toidulaual olema 2–3 korda nädalas, sest kala sisaldab organismile vajalikke Ω-3 rasvhappeid, mis vähendavad riski haigestuda paljudesse levinud haigustesse, nagu näiteks südamehaigused või osteoporoos. Samuti on kala asendamatu D-vitamiini allikas.

6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid

Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid, mis ummistavad veresooni ja pärsivad vereringet. Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes-hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada rafineeritud taimeõli.

Et toidus endas sisalduvat rasvakogust vähendada, eemalda enne toiduvalmistamist lihalt kamar, nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Määrderasvadena eelista madala rasvasusega määrdemargariine või toorjuustu, salatikastmed tee majoneesi ning koore asemel madala rasvasusega maitsestamata jogurtist, täispiim asenda madalama rasvasusega piimaga, juustudest ning jogurtitest vali samuti madalama rasvasusega tooted. Ole valvel ka peidetud rasvade suhtes, mida võivad peita endas näiteks pirukad, küpsetised ja osad lihatooted.

7. Söö vähem suhkrut

Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu, parim janukustutaja on vesi. Kommide ning šokolaadi asemel võib maiustada värskete või kuivatatud puuviljadega.

Küpsetiste ja magustoitude puhul täidavad suhkru ja siirupi aseainet edukalt looduslikult magusad puuviljad.

8. Söö vähem soola
Suur osa liigsest soolast tuleb sinu toidutaldrikule tahtmatult kaasa konserveeritud ja valmistoitudest. Seepärast võiksid kindlasti eelistada enda valmistatud toite või valmistoite, mille soolasisaldust saad kontollida. Toitu saab soola asemel maitsestada hoopis ürtide ja maitsetaimedega. Puljongikuubikuid, liha- või köögiviljaekstrakte ning sojakastet kasuta mõõdukalt. Toidulauas ära valmistoidule kergekäeliselt soola juurde raputa.

9. Joo piisavalt vett

Täiskasvanu vajab päevas 2–3 liitrit vett, millest 1–1,5 liitrit võiks organismi jõuda vedelikuna, ülejäänu toiduga. Vett vajab sinu organism toitainete ja jääkide transportimiseks, seedemahlade normaalseks funktsioneerimiseks ja veel paljuks muuks. Parim jook on puhas vesi.

10. Ära liialda alkoholiga

Alkoholi puhul olgu sinu eelistuseks mõõdukas tarvitamine ja lahjemad joogid. Alkoholi ei tohiks kindlasti tarvitada iga päev. Meeles tuleb pidada sedagi, et lisaks muudele võimalikele kahjulikele mõjudele annab alkohol suures koguses lisaenergiat.

Tervise Arengu Instituut

Mar 21, 2011

Elustiil mõjutab eluiga rohkem kui geneetika

Vanemate eluiga ei määra ilmtingimata veel meie elu pikkust, palju olulisem on see, kuidas me elame, selgus Rootsis tehtud uuringust.

Tihti arvatakse, et väga pikaealiste vanemate järeltulijad elavad samuti pika elu. Siiski näitab uus uuring, et pärilikud tegurid ei mängi eluea pikkuses nii olulist rolli kui eluviisid, vahendas teadus.err.ee.

Töös vaadeldi 1913 mehe andmeid. Need, kes ei suitsetanud, tarbisid mõõdukates kogustes kohvi, elasid 50. aasta vanusena heal sotsiaalökonoomilisel järjel, omasid head füüsilist toonust ja kelle kolesteroolitase oli madal, jõudsid suurima tõenäosusega 90-nda sünnipäeva tähistamiseni.

Seda, kui kaua me elame, ei tingi niivõrd geneetika kui nimetatud elustiilitegurite koosmõju, ehk teisisõnu: iga inimene ise saab mitmeid oma elu pikkust määravaid faktoreid mõjutada.

Refereeritud on Äripäeva artiklit.

Mar 20, 2011

Ära suitseta!

Fakt: suitsetamine rikkub TÕSISELT sinu tervist!

Mis peitub sigaretis?

Metopren - putukamürk, mõjutab loote arengut, nt konnadel võivad aine toimel areneda kuni seitsmejalgsed järglased.

Benso(a)püreen - Esineb ka kivisöetõrvas. Sisaldab kantserogeene, mis tekitavad vähkkasvajaid.

Arseen - Tugeva toimega mürk, mida nimetatakse mürkide kuningaks.

Atsetoon - Kasutakse muuhulgas lahustina ja küünelaki eemaldamiseks.

Plii - Kasutatakse bensiini lisandina, akude, laskemoona, kristallklaasi valmistamisel. Inimesel kahjustab peamiselt seedetrakti ja kesknärvisüsteemi, ühendid väga mürgised.

Formaliin - kasutatakse antiseptilise ainena ja koepreparaatide fiksaatorina.

Tärpentiin - kasutatakse õlivärvide lahjendamiseks.

Propüülglükool - Kasutatakse salvide koostises, erakordsete lahusti omadustega alkohol.

Butaan - Vedelgaas, kõige plahvatusohtlikum kütuseliik.

Kaadmium - Peamiselt sissehingatav mürk, tekib plastmassist, värvainete, kummi jne töötlemisel või põletamisel.

Ammoniaak - Terava lõhnaga värvuseta gaas, vesilahust nimetatakse nuuskpiirituseks, tekib orgaaniliste ainete mädanemisel.

Benseen - Kivisöetõrvast, naftast saadav värvuseta vedelik. Kasutatakse värvide, lõhkeainete, ravimite, plastmassi valmistamisel, seguna mootorikütuseks.

Mõjuvad põhjused miks püsida mittesuitsetaja:
  • Suitsetajast saab tõenäoliselt 8 korda kiiremini narkomaan kui mittesuitsetajast.
  • Mittesuitsetaja elab keskmiselt 20-25 aastat kauem kui suitsetaja.
  • Tubakatööstuse oskuslikul manipuleerimisel muudetakse noored suitsetajad kiiresti nende eluaegseteks klientideks.
  • Suitsetades toetate tubakatööstust. Tubakatootjad teadsid juba 1950-tel aastatel, et tubakas põhjustab vähki ja et suitsetamisega tekib sõltuvus.
  • Kõrgema elatustasemega riikides jääb suitsetajaid aina vähemaks. Tubakatootjad on alustanud madalama elatustasemega riikides ulatuslikke reklaamikampaaniad, et õhutada inimesi oma tooteid tarbima.
  • Suitsuta tubakas (närimistubakas) pole vähem ohutu, see põhjustab suuõõne vähki - eriti huule, keele ja neelu piirkonnas - ja on seotud siseorganite kasvajatega.
Teadlased on leidnud sigareti koostises, mida suitsetaja endale sisse hingab ja mis sigaretisuitsu kõrvalvoo kaudu keskkonda levib, üle 4000 eluohtliku keemilise aine.

Suitsetamise tagajärjel haigestub Eestis igal aastal arvestuslikult 3000 ja sureb 2000 inimest.

Vaata: Elagem tubakata

Mar 10, 2011

Sport

Fakt: Regulaarne füüsiline koormus hoiab tervise tugevana.
Näiteks ülepäeviti 30 minutit kerget sörkjooksu.
Hea harjumus, mida praktiseerida.