Aug 14, 2016

Uued ajurakud

Mis soodustab uute ajurakkude teket?
  • kui sa õpid midagi uut ja treenid oma aju
  • kui vähendad kalorite tarbimist 20-30%
  • kui sööd puu- ja köögivilju
  • kui manustad kalaõlisid, oomega-3-rasvhappeid, tsingitablette ja foolhapet
  • kui sööd tumedat sokolaadi ja jood kohvi
  • kui sa harrastad seksi
  • kui sööd päevas vähem kordi
  • kui teed trenni või liigutad ennast
Ajurakud kasvavad halvasti kui
  • sul on unepuudus
  • jääd vanemaks
  • sul on vitamiinipuudus
  • sööd palju suhkrut
  • manustad liiga palju küllastunud rasvu
  • oled stressis
  • tarbid liiga palju alkoholi
Refereeritud ajakirjast "Imeline teadus"

Jun 11, 2016

Rasvamassi muutuste jälgimise komplekt

Alates tänasest tuleb kaliipriga kaasa ümbermõõtude mõõtmise mõõdulint.

 Lisaks tegin mugavalt väljaprinditava tabeli, kuhu saab enda näidud kuupäevaliselt kirja panna.

 See on täiuslik ja piisav komplekt koduseks rasvamassi muutuste mõõtmiseks ja jälgimiseks.

 Loe lisa siit: Kaliiper  


Jun 3, 2016

Toitumiskava


Toitumiskava ja treeningkava kvalifitseeritud treenerilt vastavalt sinu eesmärgile.

Toitumiskava ja treeningkava


Tervislik toitumine toetab sportlike eesmärkide saavutamist. Samas pole see ainult sikspäki või biitsepsi saamiseks. Normaalne söömine aitab hoida tervise tugevana, enesetunde hea, töövõime ja energiataseme kõrgel. Tervislik toitumine ei tähenda nälgimist. Süüa tuleb “õigeid asju, õiges koguses, õigel ajal”. Sageli saab toitumiskava järgi toitudes süüa rohkemgi kui enne.

Hea toidu valmistamiseks on vaja retsepti. Ei piisa lihtsalt koostisosade teadmisest ja nende juhuslikult ühte patta segamisest. Samamoodi on ka hea tulemuse saavutamisega spordis. Ei piisa ainult teadmisest, mis harjutus millist lihast koormab. Vajalik on üldine loogiline ülesehitus. Treeningkava, mis tagab arengu, on vähegi tõsise eesmärgi saavutamiseks vajalik.

May 27, 2016

Sportlike eelduste geenitest

Geenitest sportlike eelduste määramiseks aitab valida sobivaimat spordiala ja parandada sportlikke saavutusi.
Teaduslikud uuringud näitavad, et geneetika mõjutab sportlikke saavutusi rohkem kui 60% ulatuses. Geneetikute ja spordifüsioloogide koostöös on välja töötatud myInnerGo Sport geenitest, mis annab teavet erinevate sportlike eelduste kohta. Testi vastuses olev info on kasulik nii spordiala valikul kui ka treeningplaani koostamisel.
Tee test kodus (telli Eestisse ja välismaale)
Tellimine on KIIRE – test pannakse teele 1 päeva jooksul;
RAHVUSVAHELINE – telli ükskõik kuhu riiki.
myInnerGo Sport testis analüüsitakse geneetilisi variatsioone, mis on seotud:
  • eeldustega saavutada tulemusi vastupidavusaladel – aeglaste lihaskiudude osatähtsus, VO2max, anaeroobne lävi;
  • eeldustega saavutada tulemusi jõu-ja kiirusaladel – kiirete lihaskiudude osatähtsus, jõutreeningu efektiivsus,
  • lihasmassi osatähtsus;
  • psühholoogiliste eeldustega võistluspordiks;
  • vigastuste riskiga;
  • treeningu mõjuga kehakaalule.

Populaarsemad artiklid + kokkuvõte

Kuna eelmisest kokkuvõttest on peaaegu 3 aastat möödas, siis on aeg teha uus.
Eelmine organismidiagnostika.ee/viimase-2-aasta-kokkuvote-mootmiste-kohta
Kokkuvõte 22.juuni 2013 – 2.mai 2016 kohta.
POPULAARSEMAD ARTIKLID
  1. Rasvaprotsent – mõõtmine ja normitabel
    http://www.organismidiagnostika.ee/rasvaprotsendi-mootmine/
  2. Geenitest – geenianalüüsiga toitumiskava e DNA-dieet
    http://www.organismidiagnostika.ee/geenitest/
  3. Vähe süsivesikuid, palju rasva – Rootsi toitumisteooria
    http://www.organismidiagnostika.ee/vahe-susivesikuid-palju-rasva/
  4. Veresuhkur – mida see näitab?
    http://www.organismidiagnostika.ee/veresuhkur-mida-see-naitab/
  5. Kaloraaž, pulsisagedus, aktiivsuskoefitsient, baasainevahetus
    http://www.organismidiagnostika.ee/valemid-efektiivseks-keha-treeninguks/
  6. Kalorimeetria valemid ja kalkulaatorid
    http://www.organismidiagnostika.ee/kalorimeetria-valemid-ja-kalkulaatorid/
  7. Mehed, õllekõht pole naljaasi
    http://www.organismidiagnostika.ee/mehed-ollekoht-pole-naljaasi/
  8. Kehatüübile vastav treening ja toitumine. Naiste kehatüübid
    http://www.organismidiagnostika.ee/kehatuubid/
  9. Rasva ladestumine kehaosades
    http://www.organismidiagnostika.ee/rasva-ladestumine-kehaosades/

Oct 6, 2015

25 moodust une kvaliteedi tõstmiseks

  1. Planeeri uneajaks 8 tundi.
  2. Maga võimalikult pimedas ruumis. Proovi silmakatteid.
  3. Ära tee õhtul rasket trenni.
  4. 1,5 tundi enne uinumist ära vaata mängufilme.
  5. Ära võta voodisse kaasa telefoni.
  6. 1,5 tundi enne uinumist ära kuula muusikat.
  7. 3 tundi enne uinumist ära õgi palju.
  8. 2 tundi enne uinumist hoia ennast positiivse ja rahuliku laine peal.
  9. Ära joo palju vedelikke, et öösel vetsuvajadus und ei rikuks.
  10. Paar pokaali punast veini 4 tunni jooksul enne uinumist.
    Punane vein võib isegi lühendada seda aega, mille jooksul hästi välja magad. Nt kui sul on jäänud ainult 7 tundi uneaega, siis paar pokaali veini võib võimaldada sul selle ajaga olla kauem sügavas unes. (Sobiva veinisordi pead ise endale välja valima. Soovitan Gruusia pool-magusaid või Dreameri magusaid. Dreamer on õige nimi sellele veinile :) )
  11. Pool tassi magusat kakaod enne voodisse minekut. Tühja kõhu ja madala veresuhkru tasemega võib olla raskem uinuda ja korralikult välja magada.
  12. Hoia päev tegusana, et õhtul paremini magama jääda.
    Kui saad juba poole päeva pealt endale öelda, et täna sai juba palju tehtud, siis on kordaläinud päev. Uneaja kontekstis kestab päev 16 tundi – planeeri ärkveloleku ajaks 16 tundi. Pingelisemad tegevuse jäta päeva esimesse poolde, õhtu poole jäta lõõgastavad tegevused. Järgmise päeva planeerimine jäta ka päeva esimesse poolde või pärastlõunasse.
  13. Seksi õhtul.
  14. Kui ärkasid, siis ära jää voodisse vedelema, see ajab “keha rütmi sassi”.
  15. Kohe peale ärkamist tee esimese tegevusena voodi piinlikult korralikult ära, joo pudel külmkapi-külma vett ja mine päikese kätte.
  16. Planeeri endale hommikuseks esimeseks tööülesandeks midagi, mille tegemiseks tahad kohe üles tõusta ja kohe tegutsema hakata.
  17. Õhtul mediteeri 1 – 1,5 h.
  18. Vähenda üldist stressi ja eelhõivatust. Vähenda mentaalset-müra.
  19. Õhuniiskus võiks jääda 45-65% vahele.
  20. Nulli kõik tehislikud hääled, undamised ja vilkumised magamistoas. Isegi kui magad, siis aju fikseerib sissetulevat infot – nt vooluvõrgus kõlari undamine, arvuti tulukeste vilkumine (kumba õrnalt läbi silmalau).
  21. Ära joo palju alkoholi ega suitseta enne uinumist.
  22. Ära maga üle 8 tunni. Kasuta äratusekella selleks.
  23. Hoia kindlad kellajad magamiseks, isegi nädalavahetustel.
  24. Mugav ja pehme voodimadrats ja padi.
  25. Tekk ei tohiks olla liiga raske ja peaks olema piisavalt soojahoidev. Kui sul hakkab öösel palav või külm peab keha mõlemal juhul tegema tööd, et kehatemperatuuri normis hoida.

Sep 6, 2015

E-ained – lisaained toidus

Värvained: E102, E104, E110, E120, E122–124, E127–129, E131–133, E142, E150.
Säilitusained: E200, E202, E210–219, E220, E239, E249–252, E280.
Antioksüdandid: E310–312, E320, E321.
Lõhna- ja maitsetugevdajad: E510, E620–625.
Magusained ja suhkruasendajad: E420, E421, E951, E952, E954, E965.

Need on kõige ohtlikumad e-ained, mida sisaldavaid tooteid vältida (võivad põhjustada hüperaktiivsust, astmat, peavalu, võivad olla kantserogeensed).
  • Tootel ei pruugi olla e-aine märgitud E-vormis, nt E621 asemel on kirjutatud lihtsalt naatriumglutamaat. Kui leiad koostisest mõne aine, mida ei tunne, siis parem ära osta.
  • Vaadake toote koostist, kui liiga kirju sisu on, siis võib olla mõtekas valida midagi muud.
  • Light-, suhkru ja/või rasvavabad tooted kipuvad olema täis erinevaid aineid.